Билгүүн номч Бямба Ринчен

BIOGRAPHY OF MONGOLIAN FAMOUS PEOPLE

Byambyn Rinchen

1905 ond (huhegchin mogoi) 11saryn 24-nd Selenge aimag, Hiagtyn Naimaa hotyn zuuntee, odoogiin Altanbulag hotod mendelsen.

1906 ond (1 nas) tursnii hoid jil Haraagiin Dar ehiin huvilgaan lam irj Rinchendorj ner onoojee.

1912 ond (7 nas) dolootoidoo Biligsaihan gedeg manj, mongoltoi bichgiin hund shavi orjee.

1914 ond (9 nas) Deed shiveenii oros surguuliin beltgel angid orson. 9 nasnaas oros ulger domog orchuulj baiv.

1917-1920 ond (12-15 nas) Zuvleltiin 2-r shatny surguuli tugsev.

 

ARDYN HUVISGAL ba arvan zurgaan nas

1921 ond (16 nas) 3 сарын 1-нд Дээд Шивээд болсон Монгол Ардын намын анхдугаар их хурал etseg Radnaajavyn Deed Shiveenii baishind bolj tuleelelgchided bagshiin zahisnaar 3 honog uilchiljee. Erdemten J.Tseveen ter hurald oroltsson 26 hunii neg baiv. Hiagtn Naimaa hotnoo gemin tsergiig Ardyn juramt tsereg dailahyg uzej, bagshiig dagaldan hel zalguulj yavsan. Bagsh Biligsaihan Ardyn tur zasgiin gazraas baiguulsan Hyazgaaryn yamny said boljee. 1921 ond Altanbulag hotnoo zaluuchuudyn 7-2 uur anh baiguulahar H.Choibalsan irehed elssen.

1921-1924 ond (16-19 nas) 4 saryn 15-nd bagshiin duudsanaar Altanbulag hotyn Hyazgaaryn saidyn yamand Handtai havsaran tal bicheecheer ajillav. Said bagsh Biligsaihan bolon Suhbaatar, Losol, Hatanbaatar nartai helmercheer yavj, Baron Ungerniig (Odon uulyn muuhai zant) bariad hamt horigdson Bishrelt gun Sunduig tatan avah heleltseend orj, herhen barisanyg sonson Baronyg nudeeree harjee.

D.Suhbaatar hureeg chuleeleheer yavahaas umne uulzan asuuj, emchiin mergejiltei bolno gehed <uvchind oros Mongol uvchin gej ugui, Mongol bichig soyolyn tuhaid bidend uuriin erdemten heregtei gej> ih janjin sanuulan zuvlejee.

1923 ond (18 nas) doctor Nyamaa tursen.

1923 - 1926 Expeditions of P.K. Kozlov to Mongolia. Erdemten Oldenburgiin oroltsootoigoor P.K.Kozlov Mongol tuvdiin shinjilgeenii angi baiguulan ajillasan ni Sudar bichgiin hureelend ih tus hurgejee.

1924 ond BNU tunhaglan baiguulsan..

 

 

DEED SURGUULI ba 8 akademich, horin nas

1924-1927 ond (19-22 nas) Ardyn zasgaas ilgeesen 18 oyunty toond orj Lyeningradyn Dorno dahiny helnii hureelend oyutan. Tebd evleliin uurtei baisan.

1925 ond (20 nas) Orosyn SHUA-n 200 jiliin oi bolj http://www.pran.ru/eng/history/ tuund ter uyiin Zasgiin gazryn gishuun, Gegeeruuleh yamny zuvleh, Sudar bichgiin hureelengiin erdemten nariin bichgiin darga J.Tseveen doctor, hureelengin tuvd usgiin orchuulagch Shagj nar  oroltsson. J.Tseveen akedemiin yerenhiilegch Karpinsky, erdemten nariin bichgiin darga akademich Oldenburg nartai heltsen Mongol oyutnaas erdem shinjilgeenii ajiltan beltguuleh huselt tavisand 18 oyutnaas 4 huniig jinhene dund bolovsroltoin tul songon Akademiin Aziin muzei, Leningradyn ih surguuliiin aviazuin laboratorid hel bichgiin hureelengini hicheelees gaduur mongolch akademich V.Ya.Vladimirtsov, enetheg sudlalch, akademich С.Ольденбург (Oldenburg), tuvdech akademich F.I.Sherbatskoi, dorno dahiny tuuhch akademich V.V. Bartold, tureg helnii professor akademich K.K.Yudahin, avian zuin tuhaid akademich Л.В.Щерба V. L. Shcherba), hel tuuhiin mergejilten akademich N.Ya.Marr, mongolch akademich С .A.Kозин (Kozin.S.A), nangiadach, akademich V.M. Alekseev naryn 9 akademichaar 3 jil tusgailan hicheel zaalgan udirduuljee.

 

1926 ond (21 nas) gergii Radna, ohin Nyamaa nar Gyermand bailaa. Jon ridiin Yertentsiig donsolgoson 10 honog nomyg mongolchiljee.

 

Sudar bichgiin hureelen 1927-1936 ba Erdem nomyn ajil

1927-1936 ond (22 nas) 8-r sard Sudar bichgiin hureelend oyutan, ajiltan, duun uhaany tasgiin erhlegch hiin Mongol hel bichig, ardyn bilig, ugsaatny sudlal, utga zohiol , tuuh sudlal oroldson. Mongol gaanjuuryn garchig hiihiig daalgasan ch buruushaan zogsoojee. Hiij baisan ter garchigiig hevluulj ugeegui bugeed Ungaryn akademias L.Ligeti-r hiilgen 1943 ond hevluulsen.  8 saryn 9-nees Luvsan huurchaas Bodi mergen haan tuuliig bichin avch ehelsen. 1923 ond baiguulsan anhny dund surguulid gazarzuin bagshiin ajliig hiihiig Ardyg Gegeeruuleh yamny said Bathaan daalgajee. Hureelend D.Natsagorj hamt ajillaj bailaa.

 

1928 onoos (23 nas) beltgej B.Ishdorj bagshaar orchuuluulsan Lunkyevichiin Tumen bodisiin sudlal gargah gesen bolovch rubakinii nomoor solison.

1929 ond bagshiin orny hun olood Sudar bichgiin hureelend irehed Gegeeruuleh yamny saidaaar B.Dugarjav bailaa.Dund surguulin anhny zahiral B.Ishdorj, daraa ni Tsevegjav, halag ni B.Rinchen avch zahiral hiiv.  

1929 ond (24 nas) Tov horoony Surtalyn heltsees Huvisgalt uran zohiolyn bulgem baiguulahad anhny 5 terguulegchiin negeer songogdson. 14000 shad shuleg buhii 150 nasyg nasalsan hugshin Luu mergen haan orgil tuuliig lam Dendecees bichin avchee.

 

1930 ond (25 nas) Evlelees hotyn 3-r horoony Namyn uurt gishuun bolson ch J.Tseveeniig shutsen gej huugdsen.

1931 ond (26 nas) Sudar bichgiin hureelen Shinjleh uhaany hureelen nertei boljee.

1932 ond (27 nas) 9 nastai ohin Nyamaag baruuntany huuhed gej pioneroos huujee. Huu Bars nyalh bailaa.

 

1934 ond  (29 nas Namyn Tuv horoony Nariin bichgiin darga, Hureelengiin terguulegch gishuu bolson Eldev-Ochiriig KUTB-d baihaas tanih tul namaas huugdsenee helj ahin gishuun bolson.

1936 ond (31 nas) Ulsyn hevleliin tov gazar shineer baiguulagdav. Shinjleh uhaany hureelengees tend erdemten nariin bichgeer tomiljee.

 

SHORON 5 jil 1937-1942

1937-1942 ond (32 nas) 9-r (11?) saryn 10-nd Hevleh uildvert ajillaj baihdaa hils hergiin uchir shorond orj 5 jil horigdov. Shorond baihdaa frants hel surchee.

1942 ond (37 nas) 4-r saryn 12-nd sullagdan Unen sonind utga zohiolyn nariin bichgiin darga, soninii ajil 16 jil hiisen hiisen

 

 

TSOGT TAIJ

1943 ond Ungaryn akademias Gaanjuuryn garchigiig L.Ligeti-r hiilgen hevluulsen

1945 ond (40 nas) Tsogt taij kinond hair setgeliin beleg bolgoj <Ber tsetseg> shulgee bichjee. Ih goviin zorigton humuus nairuullaa bichiv

1946 ond (41 nas) 2-r sard Tsogt taij kinony tul Turiin shagnal hurtev. Shagnalyn mungee Leningradyn ard tumend urgejee.

1946 ond (41 nas) 12-r saryn 12-nd MUIS-d bagsh. Unen sonind Zuun yamaand jaran uhna aldartaa uguulelee bichjee. 

 

Uuriin tuya

1947 ond Uuriin tuya guramsan romany terguun boti boloh <Manjiin talhind> bichij duuschee.

1948 ond (43 nas) 8-r saryn 28-nd Shinjleh uhaany hureelend erdem shinjilgeenii ajiltan

1951 ond (46 nas) Terguun boti Manjiin talhind roman hevlegdev.

1952 ond (47 nas) 1-r saryn 1-nees Unen sonind utga zohiolyn nariin bichgiiin darga

1952 ond 2-r boti Gal usny gashuun zovlon hevlegdev.

1955 ond 3-r boti Baildaj olson erh chulee hevlgegdev.

 

DOCTOR, Horiotoi zohioluud

1956 ond (51 nas) Ungar ulsyn SHUA-d Mongol bichgiin helnii zui sedveer hel shinjleliin uhaany doktoryn zereg hamgaalsan. Mongol bichgin helnii zui 4 boti nom. Alban yosny shuumjlegch ni Ligetu.L baiv

1957 ond (52 nas) chihenu chimeg bolugsan <Mongol hel>  shulgee bichjee.

1958 ond (53 nas) Shinjleh uhaany hureelend Hel zohiol sudlah gazryn zahiral, ESHA. Mun Manai soyolyn uvees hemeeh hyalbarshuulsan nomoo oros heler gargajee. Umne etgeeded zorchson temdeglel nomoo bichjee.

1959 ond (54 nas) Olon ulsyn Mongol hel bichgiin erdemtediin anhdugaar ih hurlyg sanaachilan zohion baiguulaltsav. Baruun etgeeded zorchson temdeglel nomoo bichiv. Ber tsetseg shulgiin tuuvree hevluulev.

1959 ond (54 nas) 7 saryn 13-nd MAHN-n Tov horoonoos B.Rinchengiin edgeer zohioluud dahi harsh uzel sanaany tuhai gegch 251-r togtool garsan

D.Sengee (1916-1959) Dalan nastand daruulga heregtei hemeen dairal shuleg bichij uzel ni natsianalism, bishirdeg ni feodalism, yaridag ni arhaism gejee. Heseg humusiin uguulel Unen sonind garch Rincheng tsagaatny orgodol gej nerlen eh ornoosoo garch yavahiig shaardahad hurchee.. D,Sengee (1916-1959) ayult uvchind nervegdehed and naiz nar ni bish B.Ricnhen urgelj ergen toirch tuslav. Tuv horoonii bugd hural deer Sengee buruugaa huleev. P25

1960 ond (55 nas) Erdemten Walther Heissig erhelen Rinchen folklore Mongol hemeeh hun sudlalyn mash chuhal nomyg ni Germand hevluuljee. J.Tseveenii oros heleer orchuulsan Halh juram-g Ulaanbaatar hotod hevluulev.

1961 ond (56 nas) SHUA-n jinhene gishuuneer songogdson

 

MONGOL BICHGIIN HELNII ZUI

1964-1967 ond (59-62 nas) Mongol bichgiin helnii zui nomyn 1,2,4 r boti hevlegdsen

1965 ond (60 nas0 3-r sard Mongol bichgiin helnii zui 3-r boti boloh Helber sudlal nomyn orshiloo bichin hevleld shiljuulev.

1966 ond Mongol bichgiin helnii zui 3-r boti nomyg ni shataajee.

 

Olon ulsyn ner hund
1969 ond (64 nas) German ulsad Altain sudlalyn eeljit baga hurald orloo. Mongoloor, germanaar talarhal helj, angliar unshin hundlegdev. 

1970 ond (65 nas) 2-r saryn 4-nd SHUA-n hundet gishuuneer songogdson

1970 ond (65 nas) 10-r sard Polsh ulsyn shagnal hurtsen. Ungaryn akademiin hundet gishuun boljee. 

1975 ond (70 nas) Hanginy Gombojav oin bayart zoriylan Mongolian studies, volume 2, p 5-24, buteeliin jagsaalt gargasan ni 15 huudas, 150 orchim ner zuil boljee.

 

Erdemten hunii under uureg nergui uguulel

 

1976 ond (71 nas) Namyn amidral setguuliin 2-t <Erdemten hunii under uureg nertei> zohiogchiin nergui gutgen doromjilson zuil garch Yu.Tsedenbal, L.I.Bryejnyevt zahidal ilgeesen. B.Rinchen beer <neree nuusan ter etgeed dalan guravny mini jil orohyn bosgon deer zamd mini hundelssen suulchin etgeed boloh boltugai> gejee.

1976 ond

1977 ond (72 nas) 3-r saryn 4-nd Ulaanbaatar hotnoo (73 jil orson ulaagchin mogoi) orchlongiin munh busiig uzuuljee. Hedhen honogiin umne ohin P.Indradaa <Aav ni mongoloo gej yavaad iim bolloo doo> gej heljee.

 

TSAGAATGAL

1990 ond Namyn amidral setguuliin 3-rt MAHN-n Tov horoony 1959 ony 7 saryn 13-ny 251-r togtool zereg huchingui bolson shiidver gargajee.

1990 ond Бilguun Nomch Byambyn Rimchen nomyg G.Аким emhlen gargav.

 

2005 ond Ulsyn Undesnii sangiin umne 8 myetr husheeg huugiin huu, ach Denzen urlan bosgojee.

 

Зүүсэн нэр минь ондоо боловч

Зөв утга нь нэгэн бус уу

Төрсөн бие минь ондоо боловч

Төв сэтгэлэг нь нэгэн бус уу. Б.Ринчен

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Ts.Shagdarsuren

1961 ond SHUA-n jinhene gishuun, erdemten, zohiolch, orchuulagch, surgan humuujulegch, setguulch terbeer Mongol hel ayalguu, tuuh soyol, utga zohiol, ardyn bilig hemeeh aman zohiol, ugsaatny zui, buu sudlal, ner tomyo zereg mongo sudlaliin barag buh salbaraar erdem shinjigeenii zohiol bichsen,

 

 

 

Үндэсний соёл, ертөнцийн боловсролд нүд нээж байж сэхээтэн хүн ард олныхоо ухааны есөн сүвийг нээхэд тус бол чадна. Тэгээд орчлонг нэг биш хэд хэдэн цонхоор харах юмсан. Үүний тулд Бага залуудаа махаа идэж, өвгөрч өтөлсөн хойноо шөлөө ууж суух сайхан шүү. Одоо л шамдаж үз гэж уриалж явдагсан.

 

 

 

 

Radna, Rinchen 3 ohin, 1 huutei

1. Nima, eruul mendin said Tuwaanii ehner, 2 ohin 1 huu, nudnii emch, 1923ond tursen. 1932 ond baruuntny huuhed gej surguulias huugdej baiv.

T.Tsolmon, T.Amina

2 Indra dund ohin, Jagvaral saidiin ehner, hudee aj ahuin uhanii doctor,

J.Hasbold

3. Hungar har Dorjiiin ehner, 

4.Barsbold  ach B.Denzen

 

 

Uhsen ch unench heveeree yavsaar

Uher tergeer tuulai guitsen

 

Zun olnyhoo setgeld

Zuun jileer munhersen

Oyun setgeld ni

Bilgiin dalai tseleltsej

Ahui biyend ni

Nomun dalai undarsan

Buural erdemten

Byambiin Rinchen tany

 

Oyunii tsetseg urguulsan

Omog badruun setgel

Bulgiin us burgilaa tataagui

Bilgiin nudee neesen

Uhaan dalai

 

6-7 helnees 20 orchim orny 100 garan buteel orchuulsan. Mongol gaanjuuriin garchigiig beltgej, Germand Mongol tuuliiin tsuvral hevluulsen.

Хангайн нурууны Тээлийн Цагаан нурууны Бугатын нурууны зїїн хажуугаас эх авч зїїн хойшоо120км урсаад Хануй голд цутгана. Энэ голын савд нуур намаг ихтэй. Нэрний хувьд Хїннї гэдэг їгнээс гаралтай гэж Б.Ренчин гуай бичсэн байдаг. Хїнїйн голын сав нутагаас Хїннї гїрний тїїх, дурсгалын зїйлс ихээр олддог