Gunjiin Suhbaatar

BIOGRAPHY OF MONGOLIAN FAMOUS PEOPLE

 

 

 

   

 

 

     
   

 

 
Gunj Suhbaatar (1928-1995
 
 
 


Гүнжийн Сүхбаатар

Гүнжийн Сүхбаатар (1928-1995) бол 1960-аад оны сүүлч 1970-аад оны эхэн үер монголын түүхийн судлалд хүчтэйхэн түрэн гарч ирсэн эрдэмтэн юм. 

Хэлмэгдэн, ном зохиолоо шатаалган хураалгаж явсан. Ясны монгол эрдэмтэн

Гүнжийн Сүхбаатар бол Монголын түүхийн нэрт эрдэмтэн мөн. Тэрээр Монголын эртний түүхийн судалгаанд амь амьдралаа зориулсан нэн чамбай сайн эрдэмтэн байлаа. Монголын түүхийн судалгаанд түүний оруулсан жинтэй хувь нэмэр үүрд мөнх орших юм.

Доктор Гүнжийн Сүхбаатар Хүннү нар Монголчуудийн өвөг дээдэс мөн болохыг баталж Хүннү, Сянби зохиолоо бичсэн.

 

 

 

Gunjiin Suhbaatar Mongolyn ertnii tuuh sudlal Boti I, Hunnu naryn ahui, niigmiin baiguulal, soyol, ugsaa garval (MEU IV- ME II zuun,), Ulaanbaatar 2000 on, redactor H.Ser-Odjav, Umneh ugiig akademich Chuluuny Dalai 2000.11.07) 

 

Gunjiin Suhbaatar bol Mongolyn tuuhiin nert erdemten mun. Tereer Mongolyn ertnii tuuhiin sudalgaand ami amidralaa zoriulsan nen chambai sain erdemten bailaa. Mongolyn tuuhiin sudalgaand tuunii oruulsan jintei huvi nemer uurd munh orshih yum. Gunjiin Suhbaatar Mongolchuudiin ertnii uveg zohiol bichij 1980 ond Ulaanbaatar hotnoo hevluulsen. Erdem shinjilgeenii dorvilog bolood shineleg enehuu buteel ni Mongolyn sudlaachid, unshigchidiin anhaarlyg goid tatsanaar barahgui delhiii dahinii sudlaachdiin anhaarliig zui yosoor tatsan yum. Ug nom oldohgui boljee. Erdemten doctor maani amid seruun ahuidaa el zohioloo shineer selben zasaad dahin hevluulen unshigch only hurteel bolgohoor ajillaj baigaad amjil boloogui yum. Odoogoor tuunii bodoj setgej baisan dutuug guitseej, nomyg zasaj yanzlah hun baihgui shaham boljee. Iimees taliigaach doctoryn gergii D.Lhamsuren bolon ur huuhduud ni enehuu zohioliig ug turheer ni dahin hevluulj only hurteel bolgoj baigaa yum.

Enehuu Mongolchuudiin ertnii uveg tavan buleg zohiol ni buhel buten Hunnugiin tuuh yum. Hunnugiin garval tuuhiig sudalsan erdemted delhiid tsuun bus baij, ted uursdiinhee uzel barimtlalaar l dugnej irsen bololtoi. Tedgeeriiin zarim ni Hunnu nariig Mongolchudiin uveg mun gene, zarim ni bish gene.

Ter buhniig negtgen dugnej uzeed doctor Gunjiin Suhbaatar Hunnu nar Mongolchuudiin uveg deedes mun bolohiig batalj ene zohioloo bichsen yum. Herev Mongoliin tuuhiin nert erdemten maani amid seruun baisan bol ene zohiol dahin uurinh ni 20 shaham jiliin sudalgaanii ureer bayajij mun ch saihan zohiol garah baisan bilee. Haramsaltai ni ter saihan husel, hudelmer biyelsengui. Gevch 20 jiliin umne bichigdsen shinjleh uhaanii ul undestei enehuu chambai zohiol dahin hevlegden unshigch only gar dor ochih ni uneheeriin tsag uye olson ajil mun gej bi uzej baina.

Academich Chuluunii Dalai 2000.11.7

 

Orhsil. Hunnu nar bol Tuv Aziin nuudelchidiin tuuhnee anh udaa MEU 209 ond tur baiguulan, Mongolyn yer ni Tuv Aziin tuuhnee chuhal uureg guitsetgej tod muree uldeesen ard tumen bilee. Dorno,  urne dahinii erdemted 100 garui jiliin tursh hunnu nariin tuuhiig sudlaj Hunnu sudlal geh salbar bui boljee.

 

Gunjiin Suhbaatar (1928-1995) Mongolyn ertnii tuuh sudlal Boti II, (Syanbi naryn ugsaa garval, soyol, aj ahui, niigmiin baiguulal, nen ertnees ME IV zuun,), Ulaanbaatar 2001 on, Umneh ugiig prof Ayudain Ochir 2001.05.08) 

Umneh ug

Gunjiin Suhbaatar (1928-1995) bol 1960-aad ony suulch 1970-aad ony ehen uyer mongolyn tuuhiin sudlald huchteihen turen garch irsen erdemten yum. 

Orshil. Manai deedes eh tuuhee boditoi uneneer bichihiig ermelzen tuuhiin nom zohiol tuurvisaar irsen bolovch, tuuhen hugjliin bodit zui togtooliig ter bolgon tusgan haruulj chaddaggui baisan. Syanbi nar Hunnutei barag negen zereg tuuhiin taiznaa nerd garch, hunnu gurnii daraagaar huchirheg zasag baiguulan, Tuv Aziin tuuhnee ih nuleetei baisan nuudelchin tom aimgiin negen bilee. Syanbi naryg Dunhu naryn udam salbar geh zergeer nanhiad survalj bichigt yanz bureer bichsen baina. Syanbi bol Dunhu nartai udam ugsaanii holbootoi boloh ni ergelzeegui. Dunhu gedeg ni hyatadaar dun geh dorno, hu hemeeh ni buduuleg gesen ug. Dunhu nar hyatadiin tuuhnee MEU 454 onoos (hun gurentei hamt) garch eheljee. Udgee ihenh erdemten dunhu gedeg bol hyatadaar Dornod hu gesen ug gej undsendee zusheersen bilee. Hunnugiin zuun tald orshih tul dunhu buyu dornod hu hemeen nerlejee Hu hemeen hayataad buduuleg geh ba hyatadiin tuuhchid busad aimgiin neriig zaan bichihdee hu hemeen basamjilan heldeg baisan. Hu gej bichihdee ih tulev Hunnu nariig heldeg baiv. Dunhu bol undsendee aimgiin holboo baiv Ingehleer dunhu nariin gol undsen hesgiig mongol ugsaatand hamaaruulj bolno. DUnhu nariin ugsaanii busad aimgiig Hunnu bolon Syambi nartai holbogduulan uzehed Hunnu Syambi hoyoriin hoorondiin holbogdoliin asuudal todorohoi bolno. .. hemeen bichjee

 

 
 

 

References
1. Gunjiin Suhbaatar Mongolyn ertnii tuuh sudlal Boti I, Hunnu naryn ahui, niigmiin baiguulal, soyol, ugsaa garval (MEU IV- ME II zuun,), Ulaanbaatar 2000 on, redactor H.Ser-Odjav, Umneh ugiig akademich Chuluuny Dalai 2000.11.07)

2.
Gunjiin Suhbaatar (1928-1995) Mongolyn ertnii tuuh sudlal Boti II, (Syanbi naryn ugsaa garval, soyol, aj ahui, niigmiin baiguulal, nen ertnees ME IV zuun,), Ulaanbaatar 2001 on, Umneh ugiig prof Ayudain Ochir 2001.05.08) 

 

 

 

 

GO BACK TO WEBSITE

Batmunkh.Ts Mongol Internet Contact to daanjuur@yahoo.com