Tsendiin Damdinsuren

BIOGRAPHY OF MONGOLIAN FAMOUS PEOPLE

Tsendiin Damdinsuren

Namtryn huudasnaas (namtar, dursamj, temdeglel, turshlaga) 1990on, Ger muzeigees erhelsen nom.

 

Uveg esteg Regzendonoi 1860 heden ond Tsetsen han aimgiin Uizen beesiin hoshuund Shugariin 3-r huu bolon turjee. 1907 ond honin jiliin zudnaar mania hoshuu niiteeree hoosorchee. Shugaryn etseg Dalia gej hun baijee. 1924 ond Ardyn zahirgaag baiguulahad oroltsoj baiv. 1925 ond Ulaanbaatart Tumt urteeg hiij baigaad 1927 ond zun boom uvchineer uvdej 60 heden nasandaa uud bolson.

Eej Ulambayar 1878 ond, Ayushjav zahiragchin ach ohin bolon etseg guyen Gombodonoin gert mendeljee. 1939 ond uvel nas barsan.

Etseg Tsend 1882 ond Eregzendonoin 2-r huu bolon tursen. 1908-1911on hurtel Uverhangain Gardi gazart Halhyn horin gedeg urtuu hiij baijee. 1920 ond havar hoshuuny jinhene zalan bolj, 1921 ond hoshuuny meiren bolj devshin, uvchinii ulmaas 1923 ond Dornodod uud bolson. Tsend ard only dund ner hund saitai, bichig usegt ovoo chadvartai hun baisan. Huu Damdinsuren nadad gertee mongol bichig zaasan. Jil toiron urgelj 4-5 huuhed gereer mongol bichig zaaj baiv. Uveg etseg Regzendonoin ah Baldan ajaa namaig tursen jil Matad uulyn hoorond hudag maltan gargajee.

 

1908 ond
Tsend bicheechiin 2-r huu bolon Dornodyn Matad sumand mendeljee. Bagadaa uuriin eh Ulambayrtai hamt amidarch baisan.

1911 ond

3 nastaid etseg Tsend urtuuni albanaas buuj zalan huh jinstei bolj irjee.

1915 ond (7 nas)
Manaih harchin Bavuujavyn tsergees durvej zuun tiish Ih huree gedeg gazar ochij uveljsen.

1918 ond (10 nas)

10 garui nastaid ehner Handaas ni huuhed garaaguin tul etseg Tsend uuriin gertee avchiran gereer mongol useg bichig zaasan. Baga nasandaa Ulgeriin dalai, Rashaany dusal, Panchtantra, Subashid, Ushaandar, Noyon hutagtyn shulguud. Molon toin, Lumbumgarva, Ochiroor ogtlogch tailbar, Choijid daginy tuuj, Galyn tahilgyn sudar, Bolor toli tuuh,  Oyun tulhuur, Tsaasan shuvuu zereg ali taarsan nomyg unshij uzsen.

Baldan ajaagiin burhan shajny domor, uuriini eh Ulambayaryn aman zohiolyn domog zergees salad hoid ehiin gart, neleed zoddog aaviin etsgiin gert hetsuu baiv.

1921 ond (13 nas) Tsagaantan

Etseg Tsend Niislel hureend Tsetsen han aimgiin Jasaa tushmel baijee. Udalgui butsan irj Matad hoshuund namyn uur baiguulahad etseg gishuun ni bolson baih. Aav namaig shagain harvaand turuulj shagnuulsand olond bayahran yarij  baidagsan. Ene zun bolson bol uu. Bi Hoshuu tamgyn jasaand Demid tuslagchiig dagaldan bicheecheer suuj bailaa. Ardyn juramt tsergiin darga Bumtsendees jasaand bichig irev. Hed honoj baital tsagaanty heseg tsereg Baruun Tosongyn urtuunii malyg deeremdeed hoshuu tamgyb gazar chiglen aisui medee avav.

1923 ond (15 nas) Manai mal usev.
Zun Bayantumen gedeg gazar ochin emnuulj baigaad nas barahyn umne huuteige uulzah yumsan gej orilj bas baisnyg bodohod jaahan hairtai baisan boluu. Hoid eh Handtai hamt uldej urh terguuleh bolson. Manai 50 guu unagalav. Namar uvel boltol heden unaga chono ideh baihdaa gej taavarlatal negiig ch barisangui. 50 saihan daaga boijiv.

1924 ond (16 nas) Namd elsev.
Uveg aav Regzendonoin sanuulsnaar Matad hoshuuny namyn uurt gishuuneer elsen orson. Zun Matadyn hoshuund tsergiin 2 surgagch irj 40 zaluus tsugluulan dasgal hiv. Usee avahuulahgui uldej Gezegt hoyor gej aldarshij tumend saishaagdav.

1925 ond (17 nas) Gezgee avav Nom tsugluulav
1-r sard Tamsag dahi tsergiin horoony bicheecheer tomilogdon UB-t irj uvel hurtel ajillav Ehiin biye uvchtei tul chulee guij tsergees halagdav. Tamsagiin tseregt bicheecheer yavah bolj eejee guin gezgee avahuulav. Sumangiin bicheech bolood Ulaanbaatar orno gej yavtal Dund golyn huveenees Mongol bichmel nomyn huudas hiisev irev. Tsugluulj guiseer neg evderhiitei gungervaatai neleed heden nomyg olj tanil uvgen Buyandelgeriinid hadgaluulav. Ter nom bol erdeniin san subashid baisnyg 1957 ond ish tatan Mongolyn uran zohiol nomdoo oruulsanug German erdemten Heissig unshaad Dai gun guushiini orchuulga gej bichsen baidag.

1926 on (18 nas) Zaluuchuudiin Evlel, Unen sonin
Zun Henti aimgiin tuvd zohiogdson Namyn uuriin darga naryn tur surguulid suraltsan onts tugseed Matad sumand namyn uuriin dargaar ajillav.

Hentiin aimgiin namyn hurlyn dargaar tomilogdon Namyn V Ih hurald Hentii aimgiin tuleelegcheer songogdon tailan iltgel taviv.  9 saryn 1-nees Zaluuchuudyn evleliin Tuv horoony baingyn terguulegch, heltsiin erhlegcheer songogdoj Unen soniny hoyor erhlegchiin negeeer nuher Navaannamjiliin hamt ajillav.

1927-1929 (19 nas)

Bid hamtaaar Unen soning garyn useg  zurj gargasan.

1928 ond (20 nas)

Namyn dotorh baruun zuunii temtseliin uyed suuldee zuunii etgeeded tusalj yavav.

1929 ond (21 nas) Uildverchinii Tuv Zuvlel

1saryn 26-naas Uildverchinii Tuv Zuvleliin dargaar songogdon 1 jil iluu ajillav. Sard 180 tugreg tsalintai.Fyeodalyn hurenge huraah Tuv komissiin nariin bichgiin dargaar havsran ajillaj baiv. Tus komissiin tailang bichuulsen. Hamtral baiguulahad sain duraar tusalsnaar unah ch mori ugui bolson. 1-r saryn 9-nd uran zohiolchdiin belgemiig baiguulahad elsen orj terguulegcheer ni songogdson ba mun bulgemiin daalgavaraar Gologdson huuhen anhny tuujaa bichij hevluulsen.

1930 ond (22 nas)

2-r saryn 15-nd Tuv zuvleliin dargyn ajlaa Lhumbed shiljuulj ugeed ajlaas halagdav. Govi-Altain javhalantyn hoshuund hamtralyn surgagchaar ajillav.

1931 ond (23 nas)

Do yamny heltsiin tuleelegch Sartuulyn Choijinjav Hamtral taraav hemeen hudal medee yavuulj, 3-r saryn 15-nd halagdav. Suu tosny tur surguulid mongol bichgiin bagsh bolj ajillav. Ulaan Uuded 1 jil orchuulah ajild orov.

1932 ond (24 nas) Shinjleh uhaany hureelen

Urid ony havraas ene ony namar hurtel Buriadyn erdmin hureelend nom orchuulah heregt tuslaltsaj baiv. Staliny Leninismiin asuudal nomyg orchuulah hevleh heregt Dashnimayevtei hamtran ajillasan. Namraas Ulaanbaatart iren Shinjleh uhaany Hureelengiin sudlagch bolj ajillav. Saryn 160 tugregiin tsalintai. Mongol helnii tailbar toli hiih ajild mania huuchin seheeten Shagj, Bat-ochir, Dorj meiren, Aya terguun, shine seheeten Gombojav mergen, Rinchen, D.Natsagdorj nartai hamtran ajillaj ihiig surav. Zohiolchdyn bulgemiin nariin bichgiin dargaar havsran ajillaj baiv. Pionyeriin lagyeri hemeeh anhny shulgee lagyeriin humuujuulegch baisan zohiolch Oyuny guisnaar bichiv.

D.Natsagdorj bainga ireh bugeed Minii nutag hevlegdeegui shulegt 500 tugreg ugch, ug shulgiig zohiolchidiin bulgemiin hurenge bolgoj baiv.  S.Buyannemehtei dotno taniltsav.

1933 ond (25 nas) Leningrad

6 sard namd elssen gej mini namyn batlahyg huchingui gej solohdoo buruu bichiv.

9 sard Leningrad hotnoo baga yasnany deed surguulid surav. Tolig Genden shulgee bichiv.

1934 онд (26 нас) Буурал Ижий Минь шүлгээ bichiv.

1934-1938 ond (26 nas)

3 sard Dorno dahinyg sudlah institutyed shiljin, 1938 ony 2 sar hurtel surav. 

1935 онд (27 нас) Хоёр настай Ро шүлгээ bichiv.

1936 ond (28 nas)

Mongol angiig tugssen L.V.Zevinag gergiii bolgon avav. Зугаацахаар мордсон нь  шүлгee bichiv.

1937 ond (29 nas)

Huu Tsendiin Lev turev. А.С.Пушкин шүлгээ тэрэлж, Пушкиний шүлгээс орчуулav

1938 ond (30 nas) Do yam

Наалинхай хоёр нүд чинь шүлгээ бичиv.5 sard Ulaanbaatart duudagdan Shinjleh uhaany hureelend sudlagchaar orj ajillav.

Zuny 2 saryn tursh Bulgan aimagt surtlyn brigadaar 17 hun ahalj 11 sumaar yavav.

11-saryn 4-nd Do yamand barigdav. Altan zagasny ulgeriig orchuulj ehlev.

1940 ond (32 nas) Nuuts Tovchoo
15 sar sar murden baitsaaj hereg holbogdolgui bolj 1 saryn 27-nd sullagdav. Leningradaas ehner, huugee avchiran Ulaanbaatart hamt amidrav. Shinjleh uhaany hureelend urgeljiluulan ajillaj Nuuts Tovchoog orchuulj ehlev. Shine usgiin durmiig zohiov.

1941 ond (33 nas) Delhiin II dain

1942 ond (34 nas) Unen sonin

Hoyordugaar huu Tsendiin Konstantin turev. 5 saryn 7-noos Unen soniny erhlegcheer shiljij II dainy tursh ajillav. Zuvleltiin fronted marshal Choibalsangyn hamt beleg hurgej ugev. Buuvein duu shulgee bichiv.

1943 ond (35 nas) Mongol nutag shulgee bichiv.

1944 ond (36 nas) Soliig solison ni uguulelee bichiv.   

1945 ond (37 nas) Dain duusav. Turiin shagnal hurtev.

Dainy daraa 11 saryn 20-nd erdem shinjilgeenii ajliig jiij huseltee ilerhiilj Unen soninii erhlegchiin ajlaas halagdaj Shinjleh uhaany hureelend ochiv. Nuuts tovchoog orchuulj duusav. Shine usgiin tsagaan tolgoi ba surah bichgiig zohioj hevluulev. Herlen bolon Marshal Choibalsangyn 50 nasny oin yereelee bichin turiin shagnal hurtev.

1946 ond (38 nas) Leningrad

Guravdugaar huu Tsendiin Mihial turev. Namar ehner huuhdiin hamt Leningradad ochij Dorno dahinyg sudlah instituiinhee aspirant bolov. Zereg goriloh erhiin shalgaltaa ugseer 1-2 ji ungerev.

1947 ond (39 nas)
Nuuts tovchoong orchuulsan tul Turiin shagnal hoyorontoo hurtev.

1948 ond (40 nas)

Chuhmhan erdem shinjilgeenii ajlyg ene onoos ehlen hiij Geseriin tuujiig sedev bolgon songov. .

1949 ond (41 nas)

 

1950 ond (42 nas) Erdmiin zereg
Mongolyn suld duulal bichiv. Turiin shagnal gurvantaa hurtev. Geseriin tuujiin tuuht undes nomoo bichij 10saryn 24-nd ded erdemtenii zereg hamgaalav. 8 saryn 22-nd Shinjleh uhaany hureelengiin dargaar tomilogdov. Ene ajliig 3 jil hiilee.

1952 ond (44 nas)
Erdem shinjilgeenii ajil hiih zavguin tul Hureelengiin dargyn uuregt ajlas chuleelj ugehiig husev. Marshal Choibalsan uud bolloo.

1953 ond (45 nas)

 4 saryn 18-nd Unen sonind shinjleh uhaany ajlyn talaar terguun uguulel bichin hevluulev. Ashgui gej 10 saryn 2-nd ajlaas halagdav. Buun bayar bolloo.

1954 ond (46 nas)

4-r huuhed ohin Tsendiin Dulmaa turev. 9 saryn 30-nd Zohiolchdyn horoony dargaar tomilov. Erdem shinjilgeenii hiiye gej guisan ch bas bolsongui. Salah arga ahin suvegchilj ehlev. Horoony ajil hiilgui hel bichgin sudlalyn nom unshij suudag bailaa. Suuldee bur zalhuu bolov. Hural tsuglaan deer hamaagui shuumjlel tavij uurtee durgui Sengee zergiig udej shuumjilj baiv.

1955 ond (47 nas)

3 saryn 30-nd Zohiolchdyn horoony ajliig nuraasan bolj Tuv horoonoos dongoduulan ajlaas halagdaj Ulsyn ih surguuliin bagsh bolov. Odongoor shagnuulsanaas iluu bayarlav. Ulig boltoloo olon udaa shuumjluulev.

1957 ond (49 nas) Geser

Geseriin tuujiin tuuht undes nom maani Moskvad hevlegdev. Mongol ard ulsyn erdmiin zereg tsol olgoh komissiin togtooloor 10 saryn 22-nd professor tsol olgov.

1958 ond (50 nas)

Subashid nomoo hevluulev.

1959 ond (51 nas) Zuun bilig

Zuun bileg nomoo hevluulev. Rashaany dusal, Saran huhee zereg uv zohioluudiig gargav. Shine sudlal baga, huuchin sudlal ulemj bolov hemeeh bolov. Hel zohiolyn hureelengiin zahiral bolov.

1961 ond (53 nas)

Shinjleh uhaany akadyemiin jinhene gishuuneer 5 saryn 22-nd songogdov. 

1963 ond (55 nas)

Minii buh ajliig komiss gargan shalgaad namaig dongodon 6 saryn 21-nd Hel zohiolyn Hureelengiin zahirlyn ajlaas halav. Ih saihan hereg.

1970 ond (62 nas) Oros Mongol toli

9 sard Oros Mongol tolind on toollyn husnegt havsargasan tul Tuv horoonoos buruushaaj suuld shuuhiin togtoolor 5600 tugreg tuleh bolov.

1971 ond (63 nas)  Ramayana

Leningradad surguuliin urilgaar ochin ajillav. Enethegiin Ramayana aldart ulgeriig sudlav.

1973 ond (65 nas)
Ramayanaa ulgeree ulam sudalj Mongold delgersen tuhai zohiol bichin hevleld ugev.

1974 ond (66 nas)

3 saryn 1-nd namtaraa uuree unen zuveer bichsen bolno.

 

Kart hiisen turshlaga.

1946 ony namar aspirant bolj Geseriin tuujiis sedev bolgon songov. Urid taniltssan erdemten N.B.Kyunert ochij asuugaad eh bichgee unshih, urid sudalsan nom unshihiig zereg hiihiig zuvlev. Nomyn burtgeliig hed honogiin daraa hiigeed nadad uglee. Burtgeld zaasan nomuudiig zahialj heden sar bolohod olon arvan nomyg uzjee. Yamar nomond yu baigaagaa medehee bolin hutgaj ehlev. Nomyg zugeer unshaad baihad ashig bagatai, chuhal heregteig temdeglej avah heregtei gej oilgov. Teged nomyn sand zuzaan devter avch ochood unshsan nomoos chuhalyg temdegleed heden sar bolj heden zuzaan devtertei bolov. Ter devtert yamar ch des daraa baihgui, ali nomoos ali sonirhson medeegee bichsen bolohoor tuunees bas olj avahad hetsuu bailaa. Tegj baital B.M.Alekseev lekts unshih bolj suutal erdemten oon jijig tsaas kartyg haraad asuultand zuv hariulaad baiv. Derged suugaa K.M.Chermisovoos hariug uridaad bicheed irsen hereg uu gej asuutal tuund heden shuugee kart baidag. Unshsan nomoos chuhal zuiliig kartand bicheed daraa ni usgiin daraallalaar tsegtselj bair bairand ni tavidag gelee. Uunees hoish tedniid ochin taniltsan oilgood unshsan nomyn dotorh chuhal medeeg devtert bichihee boliod jijig tsaasand bichdeg bolov. Ingevel suuld tsegtselehed amar badag. Yalanguya nad shig martamhai hund gants lavlha tulhuur bolj uglee.

 

Mongol emegtei cardaas

Mongol emegtei hayagtai heseg kart baina. Uunii dotroos Davaajav hesen hayagtai kardyg harya. Emegtei Davaajav biyer uulzsan gants Mongol emegtei. Emegteichuud setguuliin 1964 ony 2-d bichsen bii. 1921 ond Davaajav nuher Losolyn hoinoos Moskva ochood Mongolyb zaluuchuudyn tuleelegchidiin hamt Ih teatrt bujig uzej baihdad B.I.Lenin orj ireed Davaajavtai mendeleed umssen Mongol dulaan deeliig saishaj uneeder teatrt huiten baina. Tany deel yag tohirno gej heljee…

1913 ony 12 sard Bogd haanaas hishig hurteen urgemjlel olgohyg guisan bichgiin dotor Hurts Beis Tuddengiin daraa avsan hatan Davaajav ene jil nas 21, turhemiin etsgiin ner Tserenpuntsag, urianhad ovogoti bolno gejee. Uunees uzvel 1893 ony mogoi jil tursen baina. Davaajav 1970 ond nas barjee. Hurts van Tudden erdem chadaltai ch dogshin hetsuu tul orgon Ih hureend irj, suuld Davaajav partisan Losoliin (1890-1940) ehner bolon olon jil amidarchee.

 

Altan tochiin tuhai kardaas

Luvsandanzangiin Altan tovch gej Mongolyn tuuhiin chuhal nom baidag. Uuniig mania Sudar bichgiin hureelengiin anhny darga Jamyan gun 1926 ond Dornod aimigaas olj irjee. Altan tovchiig 1937 ond 2 devter bolgoj Ulaanbaatart hevlesen. Mun hoyor devteriig yag heveer ni huulj Mostert Americt 1962 ond hevluuljee. Erdemten J.Tseveen 1936 ond hevluulsen Mongoliskiye letopisi XVII beka hemeeh nomdoo Altan tovchiig sudalj 40ood huudas bichsen baina. Ene Altan tovchiig H.P.Shastina 1973 ond oros heleer ochuulj sudalgaany hamt Moskvad hevluulsen. Ts,Shagdar 1957 ond Ulaanbaatar hevlev. Luvsandanzangiin emhetgesen Altan tovch Mongolyn tuuhin mash chuhal tulguur bichgiin neg boloh ni margaangui gej Sh.Natsagdorj 1958 ond bichsen. Bi uusel garlyn sudlald huvi nemeree oruulahaar shidlee. Jamyan gun 1926 ond henees avav, hediid bichsen yamar hun gedeg asuultad hariult ugsen gejee….

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tseveen Jamsranov erdemten

1926 ond 18 nasandaa Matadyn namyn uuriin darga bolj ulmaar aimgyn namyn ih hurald songogdon aimgiin namyn ih hurlin dargaar songogdoj hural udirdav. Tuv Horoony nariin bichgiin darga Gelegsenge irsen bailaa. 9 sard aimgyn namyn horoonoos Namyn 5-r ih hurald tuleelegcheer tomilon Ulaanbaatart irj 5 aimgyn tuleelegchidtei hamt ih hurlyn terguulegchidiin egneend hurlyn terguulegch  Dambadorj, Jadamba, Gelegsengee, Dorligjav, Tseveen Jamsran nartai zeregtsen suulaa. Ulaanbaatart bolson tuuh ene. Tegj J.Tseveen guaitai tanil bolj namaig gertee urisan bilee. Tseveen guaig dagaj Sudar bichgiin hureelend ochij Shagj guai zereg humuustei tanil bolson. Tseveen guai D.Nastagdorjid helj Marksyn Kapitalyg orchuulna gej heden udaa yarij baihyg sonsson. Tseveen guain orchuulsan Huh Mongolyn huh tug ter uyeiin humuusiin gol unshdag nom bailaa. 1930-aad ond Tseveen guai Leningradad baihdaa Jyuli Vernii 15 nast kapitanyg orchuulan shuud bichgiin mashinaar uuree mashindaj duusaj baihyg bi uzsen. XVII zuuny uyeiin Mongolyn tuuh bichig gedeg saihan nomyg Leningradad hevluulsen. Ter ni hojim angliar hevlegdej garsan baina bilee. Ene bol Tseveen guain gol buteel ni yum. Odoo ch mania tuuhchid sudalsaaar baidag. Tseveen guai erdemten Oldenburgiin dursgald zoriulan mongolyn Setsen han aimgiin neg lamd olgoson juuh bichgiig orchuulan sudalj hevlesen. Ene juuh bichigt Chingis haany uyes ulamjilan irsen ug helleg ih baidag. Tseveen guain bas negen gavyatai tom ajil bol buriad ulgerch naraas buriad ulgeriig oros usgeer galiglan bichij uldeej zarimiig hurvuulsen yavdal bolno.

Tseveen guaig mergen Gombojav bid hoyor Mongol tuuhiin talaar lekts unshij ali gej Leningradad baihdaa hed dahin guisan bolovch zuvshuursengui, Harin Luvsandanzany Altan tovch, Tsend gungiin orchuulsan Nuuts tovchoony zarim huudsyg unshij tailbarlan ugsen ni ih sonin baij bilee. Tseveen guai Tsend gunii orchuulsan Nuuts tovchoog dahin nairuulan bichij baisan bololtoi navsgar noorog tuund neleed baisan. Tegehdee hyatad tovch orchuulgyg gol bolgoson yum uu gej sanagdmaar baisan. Tseveen guai neg yarihdaa Tsend gund bi huviasaa munge tulj orchuulgasan yum. Tegeed Tseveen guai Tsend gungiin orchuulgyg Shinjleh uhaany hureelengees shaardaj avaad hadgalj baisan shig sanagdana. Tiim uchraas Tsend gungiin orchuulgyn jinhene navtrag Ulsyn niitiin nomyn sand baidaguui bololtoi.?? Ter orchuulgiiin eh ni Leningradyn erdemtenii arhivt baidag gej bi sonsson.

 

Dorj Meirengiin tuhai heden ug. Tal 65-69

Dorj guai bol Tusheet van Chagdarjavyn hoshuuny meiren hun. Oold ovogtoi. Mongol hel bichgiiin bolovsrol saitai, tuvd hel gadarladag hun baisan. Ulsyn anhdugaar hurlyn uyed Sangiin said baisan… Medleg chadvartai, ajilsag hun. Dorj guai bol under shig biyetei, urchger huh nuurtei, sahalgui hun baisan. Ulsyn niitiin nomyn sangiin arhivt zaluu tuuhch Tseren-Ochirtaoi (Dendev guain hamaatan, dund bolovsroltoi) hamt gaansaar tamhi tataj suugaa Dorj guain neg zurgiig bi suuld olj uzsen…Dorj meiren Amar saidyn tushaalaar Mongol helnii tailbar toli zohioh ajlyg Shinjleh uhaany hureelend baihdaa olon jil hiisen. Ter toli bichig deer Shagj bagsh, Ya.Tsevel, mergen Gombojav, B.Rinchen, Ts.Damdinsuren, Dorj meiren, Bat-Ochir shadar, Aya terguun zereg olon hun ajillasan. Gevch heterhii buren sain toli hih gej ih dalaitstai ajillaad tolio duusgaj chadaagui orhison bilee. Ter ajlyn ur dun S.Shagjiin Mongol usgiin durmiin toli bichig, 27000 ugtei 1937 ond Ulaanbaatart hevlegdsen bolno. Bas Shagjiin zohioson Chandmanii erih gesen Mongol helnii tailvar toli 4 devter gar bichmeleer uldsen. Bas Purev gungiin orchuulsan Guchin zurgaat tailbar toli-n Mongol orchuulga bii. Dorj guai bol Mongol helnii tailbar tolios A-n 7 usgiig duustal zohioson. Ene buh bayalag matyerialyg Ya.Tsevel tovchlon emheleed Mongol helnii tovch tailbar zohioson bolno. Ts.Damdinsuren bi ter toliig zohioltsoj baih uyedee Mongol hel bichgiig saijruulah bodlogyn uguuleliin negdugeer devteriig zohioj 1934 ond hevluulsen… Minii bichsen Mongol hel bichgiig saijruulah bodlogyn uguuleliig Amar guai unshij uzeed latin useg hereglej boloh yum gej bichseniig neg heseg buruushaan zemlej heleed daraa ni, zaluu hun bas iim ugiig helj yavah ni zuitei yum. Heveer uldee gej baisan. Dorj guai unshij uzeed baga saga zasvarlah zuil helsniig bi zuvsheerch zassan. Harin nomyn sangiin erhlegch Orluud Luvsan guai unshij uzeed, Mongol hel gutaj doroitoj baina gej huuchin uzelten buruugaar zemlej yaridag. Chuhamdaa Mongol hel hugjij baina gej mini bichseniig ih buruushaan zemlej baisan. Yer ni ter toli bichgiin komiss bol toliny ajil hiihiin zeregtsee eldviin shuumjlel yaria, sonirholtoi medee, zaluu hund chuhal surgamjtai zuilsiig ih yaridag baisan. Tednii hamt bi neg heseg ajillaj baisnaa ih bayartai dursan sanadag. Tednii yaria minii humuujil bolovsrold ih tus bolson.

Dorj guain neg ontslog bol mongolyn aj amidralyn tuhai mash urgen medlegtei, urgelj sonin saihan yum yarij baidag mongolyn huuch nertei aman uguuleliin ih master hun baisan. Uder bur 5-10aas dooshgui huuch yaria yaridag hun baisan. Haramsaltai ni tuunii yarisan yariag bi yer temdeglej avsangui… Dorj guai goviin urgamalyn ashig chanar, yamar mald hedii uyed iduulbel zohimjtoi zergiig ih sain meddeg, urgelj yaridag baisan. Tuunii yariag bid ih sonirhoj sonsdog baisan uchir Dorj guai uramshij Gobiin urgamal gedeg neg chuhal nomyg zohioj hevluulsen…Mun mongolyn aldart yereelch Gelegbalsan muriitei togloj urend orood Tusheet van Chagdarjav uriig tulj yal gargaj baisnyg bas yaridag baisan…Dorj guai hoshuuny tushmeliin huvid Chagdarjav vand sanal oruulj Gelegbalsang hamgaaluulj baisan bololtoi. Huuchny ner tomyogoor bol Dorj guai dansny udeesend orson hun (erleg haan avahgui gesen ug). 1938-1939 ony helmegdeliin uyed mend amar, shinjleh uhaany hureelendee ajillasaar baisan. Getel 1940 ond tuunig uridyn tushmel gej uzeed songuulyn erhiig haschee. Tegeheer Dorj guai ih tsuhaldaj, ih urt urgedel hiigeed Ulsyn baga hurlyn terguulegchid ugsen baiv.Tuuniig ni bi sonsood Dorj guaid zuvlej, ter urgedlee hurdan butsaaj avaad shataa gej helev. Dorj guai ter urgedlee butsaaj avya getel Baga hurlyn nariin bichgiin darga Bayar butsaaj ugsengui. 1940 ond Dorj guai barigdaj shorond orson. Tegeed ter ondoo ch bil uu daraa jil ni ch bil uu, horiond baihdaa 70 orchim nasandaa bolov uu nas barsan.

Huuchin ehnerees ni tursen ohin Tserenhand Germand surguuli tugseed Niitin nomyn sand ajillaj baisan. Alshaagaas olj irsen baga ehnerees garsan huu ni hudee mal mallaj yavsan gedeg. Niitiin aj ahuin uilchilgeenii yamny orlogch said Gendeng Dorj guain huu gej humuus yaridag baisan. Ter baitugai Genden uuree tegj yarij baisan. Dorj guai nadad neg udaa yarij baisan. Dorj guai nadad neg udaa Delger hangai uulyn huuchin ner bol Inel haan buyu ineel haan gej yarisan. Tegehleer ene ner Delgerhangai uulyn huuchin san tahilgyn sudart baij magadgui gej bodood shuuj uzvel garsangui. Uuldiin Chimeded hichneen zahivch iiin medeetei ner oldsongui. Iimd Dorj guain ter medee sonin yum. Harin Delger hangain san tahilgyn sudryg survaljilj yavah dalimdaa bi ter nutgiin Tuvd gedeg uvgentei taniltssan yum. Ter uvgenees Gelegbalsangiin uuree bichsen gar bichmel yerooluudiin heden devteriig olj avaad tuuniigee mash chuhal dursgal bichig gej nandignan hadgalj baidag bilee. Ter tuvd usgeer Mongol heleer bichsen yeruuluudees huulj Zuun bilig gedeg nomdoo oruulsan yum.

 

Shagj gevsh (1886-1938)

S.Shagj bol huuchny Bogd han uulyn aimgiin Hangal (odoogiin Bulgan aimgiin Hangal) sumyn hun. Gandan deer irj gevsh bolson, tuvd, Mongol hel bichgiig garamgai sain sursan hun . Ardyn zasgyn anhny uyed Shinjleh uhaany hureelend orj tuvd nom sudlah, orchuulah ajlyg erhelj baiv. Bidentei toli hiij baisan uchir bi heden jil Shagj guaitai hamt ajillaj baiv. .. Shagj guai suuldee har bolson, ehnertei hun baisan. Gelegjamts doorombyn hamt olon nomyg tuvd helnees Mongol helend orchuulsan. Jishee ni Tugan gegeenii zohioson Togtson taallyn bolor toli hemeeh zohiol, Zaya bandidyn zohioson Under gegeenii namtar, Daanjuuryn garchig zereg bolno. Danjuuryn garchigiig orchuulahdaa Mongol danjuuriig ogt uzeegui orchuulsan tul tuvd neriig uuree shuud orchuulsan, ter ni Mongol danjuuruyn garchigtai ogt duihgui bolson. Ter garchig ni Ulsyn niitiin nomyn sand bichmeleer bii.

Shagj guai (1886-1938) 27000 ugtei Mongol usgiin durmiin toliig zohioj 1937 ond hevluulsen. Harin ter tsagiin baidlaas bolj ug tolid Shagj guain ner bichigdeegui. Ene tolidoo Mongol ugiin 7 egshigiig yalgaj bichsen ni Shagj bagshiin ih gavya bolno… Shagj guai bol Choiji-Odseriin Zurhnii tolit, Danzandagviin Ogtorguin maani, Dandar lharambyn Helnii chimeg (tiin yalgalyn dagavariig umneh ugtei ni niiluulen unshih yostoi gesen zaavryg bi anh ene nomoos uzsen) zereg Mongol helnii tailvar zohioliig mash sain sudalj uzsen hun yum. Saishingaa, Utga unen gun naryn zohiol bolood huuchin tsagiiin zuil huvaasan toliudyg mash sain meddeg bailaa. Durdsan helzuin zohioluudiig nariin sudalsny ur dund Mongol ugnii dagavaryn (suffiks) huuli, jiireg egshigiin huuliig sain sudalj medeed huvilah 22 useg, huvilgah 23? Useg gedeg Mongol helzuin shine tomyololyg gargaj Mongol ugzuin bichguuddee hereglesen bilee. Ene jiireg egshigiini huuli ni 1941 ond shine usgiin durmiig zohiohod chuhal tulguur bolj hereglegdsen yum.

1924 ond Orosyn shinjleh uhaany akademi uusch baiguulagdsany 200 jiliin oin bayr yoslold mongolyn shinjleh uhaany baiguullagiin tuleelegcheer J,Tseveenii hamt yavj oroltson yum. Shagj guai Zuvlelt orond anh ochij uzsenee ih bayar bahdaltaigaar delgerengui yaridag baisan. Mun Uver mongoloor yavaj Temegetu-n hevluulsen oln nomyg avchirch UNNSand ugsen. Bas Chuluun deer siilsen odon orny zurgiig huulj avchirsan sanagdaj baisan. Chandmany tulhuur gedeg Mongol helmii tovch tailbar toli 4 devter zohioson ni bichmeleer uldjee. Shagj bas Mongol usgiin tsagaan tolgoi, useglel, shulgeer bichsen unshih bichig zergiig zohioson ni ter uyed Mongold shine baiguulagdsan surguuliudad urgen hereglegdej baisan. Shagj bagsh uuree gereeree olon hund Mongol bichig zaasnyg durdah heregtei. Mongol useg zaah argyg ch bolovsruulsan bololtoi baidag. Tuunii shavi Dechinlhundev neleed nom tsugluulj Mongol ug usgiig sudalj baisan bolovch ert nas barsan. Olzii narangiin uchil gedeg nomyg zohioson Dashnyam bol Shagj bagshiin shavi.

Shagj basgsh bol mania huuchin seheten naraas mongolyn shine soyolyg hugjuulehed only turuund idevhtei oroltsoj tusalsan huni neg, 1939 ony uyed Buyanchuulgany gishuun gesen hudal meduulgeer helmegdsen boloi.

 

Bat-Ochir shadar

Bat-Ochir guai bol tailbar toli hihed neleed ajillasan huni neg bolno. Ter uyeiin tushmediin olonhyn adil manj bichigt sain, mongolyn tuuh sain meddeg hun baisan. Ug yaria tsuuntei, ih tulev duugui suudar hashir tushmeliin baidaltai hun. Bat-Ochir nertei hun mongold olon baidag tul tuuniig busdaas yalgahyn tul horny Bat-Ochir gedeg baiv. (Setsen han Navaanneren namtar oruulah) Tuunii uchir ni Setsen haan Navannerened hor ugch alahyg oroldson heseg humuusiin neg yum bilee. Ug ni Setsen hany hoshuuny hun. Horyn hereg ilreed ter heregt oroltsson humuus oron nutagtaa baij bolmoorgui bolson uchraas Bogdyn shavi bolj mend ungersen gedeg. Bodvol Setsen han Navaannereng solij uur huneer han tavih gesen yum bol uu gej bi boddog ch chuham nariin uchryg medehgui Setsen haan Navaanneren neree solij Yundendorj nertei bolood Shinjleh uhaany hureelengiin orlogch dargaar mun ter uyed ajillaj baisan. Tegehed Bat-Ohir guai Setsen hantai mendelj yariltsaad heviin sain hariltsaatai shig baisan. Tegehleer horny hergees bolij tednii hoorond yum uldeegui bololtoi baisan. Bat-Ochir guai Mongol bichgiiin eldev helber evhmel, dermal, tatalgan helbriig sain meddeg. Ene eldev helberiig garaar bichij Mongol hel bichgiig saijruulah bodlogyn bichigiin neg devteriig gargasan. Bat-Ochir guai bas Mandah narny tuya gedeg suragchidiin unshih bichig, Mongolyn ert edugeegiiin ulamjilsan bichig gedeg mongolyn tuuhiiin lavlah bichgiig zohioj hevluulsen. Ehnii nomd ni Kunziin surtalyn nulee neleed baisan shig sanagdsan. Tuuhiin lavlahaas ni bi mongolyn Syanbi, Jujan uls baisnyg bi anh olj medsen. Dalimd helehed mongolyn Jujan gedeg bol gol nuruud gesen ugnees garaltai gedeg. (A.Amaryn nomond bas bii). Mongolyn Syanbi uls bol Tuvded nuuj ochood Sumba nertei bolson bololtoi. Odoogiin Tuvded baigaa Sumba nar bol mongolyn Syanbi naryb udam ugsaa mun bololtoi. Sumba naryn tuhai ene dalimd bas neg zuiliig nemj yariya. Mongolyn erdemten Sumba Hambo Ishbaljiriin Sumba gedeg ni ter Sumba naryn huvilgaan min uchraas Sumba nertei bolson yum. 1980-aad ony uyed Dalai lamyn dergedees hoyor erdemten lam irj ajillaj baisan. Tedend tuvdiin erdemten Gendenchoimbolyn bichsen Tuvdiin tuuh baisan gedeg. Ene nomyg minii naiz myangadyn Sandag unshij uzeed aguulgyg yarisan bilee. Gendenchoimbol hol hyatad helend sain baisan uchir hyatadyn huuchin tuuhiig ih sudalj tuvdiiin tuuhiin chuhal materialiig tendees olj, tuvdiin delgerengui tuuhiig bichij baigaad yamar neg heregt orj shorond suujee. Gendenchoimbol suuld gadaadad garch tenej yavaad Darmasalad ochjee. Tuunii tsugluulsan matyerial uregdsen bolovch zarim zuiliig dahin sergeen bichij tuvd heleer Tuvdiin tuuhiig Darmasalad hevluuljee. Ter nomys Sandag guai guai unshij uzsen baina. Tend bichsen medeegeer bol Sumba nar Mongoloos Tuvded nuuj ochood baihdaa uursdiin bichigtei baijee. Soronzongombo haan Tuvdiin usgiig zohiohdoo Sumba baryn bichgiig heregleh gej oroldson tohiromj muutai baijee. Iim l uchraas Soronzon gombo haan Tonmu Sanbodyg Enethegt yavuulj tendehiin useg bichgiig sudluulaad tuvd usgiig anh zohiolgoson baina. Uunees uzeheed Gendenchoimbolyn bichsen nomd Mongolyn tuuhed holbogdoh chuhal medee baigaa ni ilt biana. Tiim uchras Gendenchoimbolyn nomyg olj uzeh ni bidend chuhal baina. Gendenchoimbol haramsaltai ni heden jiliin umne nas barjee. Tuunii hyatad tuuhees shuurdej avsan tuvdiin tuuhiiin material ch mun uregdsen bololtoi yum.

Bat-Ochir guai manh heltei Ganmu bichgees mongolyn tuuhend holbogdoh materialyg tuuverlen orchuulsan gej sonsson bolovch bi tuuniig uzsengui. Bi 1940-ood ond Leningradad suuhdaa manj helnii Ganmu bichgiig baga saga shuurdej uzsen. Tegehed Ganmu bichig heden yanz redaktstai, heden huvilbar baidag shig sanagdsan. Zarim Ganmud baigaa zuil nugee zuil Ganmud baihgui buyu delgerengui baih jisheetei zureetei tal haragdaj baisan. Uunig Kyuner bagsh ih sonirhoj bichgiig sain nyagtalj sudal gej nad zuvlej baisan. Gevch bi zav chulee muutai. Manj hel taaruu meddeg uchraas sudalj chadsangui.

 

Mergen  Gombojav (1900-1937) . Tus nomyn 73 tal

Mergen gun Gombojab bol Huvsgel aimgiin Rashaant hoshuuny huuchin noyon baisan. Tseveen Jamsranano-n dotno shavi bolj tuunii demjlegeer Frantsad ochij ih erdemten Pellio-g dagaldaj heden jil sursan. Bas Leningradad erdemten B.Ya.Bladimirtsov, J.Tseveen, N.Poppe naryg dagaldan surch baisan.

Gombojav ih sergelen, hel bichgiig turgen surdag ayvaslag erdemten baisan yum. Mongolyn tuuh soyolyn olon nomyg tsugluulan hadgalj baisan. Tuunii ihenh ni nom Leningradad uregdsen bolovch tuunii garyn temdegtei zarim ni odoo Ulsyn niitiin nomyn sand uzegddeg yum. Tuunii mongold orhison zarim nom ni UNNSand orson bololtoi. Tereer Pellio, Bladimirtsov, Ts.Jamsarano (J.Tseveen) naryg dagaldan surch baisan tul oros, frants, angli zereg gadaad hel deer baiga sudlalyn nomyn onol, chanar, aldaa zergiig ih sain meddeg baisan.

1935 ony orchimd Ishdorj bagshiin zohioj hevluulsen dund surguuliin neg surah bichigt Gombojav shuumj bichij, Mongol hel bichgiig saijruulah bodlogyn bichgiin neg dugaart gargasan.

 

Dashnyam gun

Dashnyam gun bol uridyn Hurts vangiin hoshuu, odoogiiin Suhbaatar aimgiin Erdenetsagaan sumyn hun. Saihan bichdeg, hurdag bihcdeg, aldaagui bichdegeeree Mongol dayar gaihagdsan hun bailaa. Dashnyam gun Sudar bichgiin hureelengiin erhelsen tushmel baisan bolovch namaig Shinjleh uhaany hureelend oyutnaar oroh uyed negent halagdsan bailaa. Manai hoshuuny (Gonchigiin) Tseyeregzen, Chuluunbaatar nar Dashnyam gunii shavi, tuugeer bichig zaalgaj baisan bilee. Dashnyam gunii huulsan zohioluud UNNSand neleed bii. Dashnyamys shavi Chuluunbaatar nadad baisan Nomtyn Rinchenii Rashaanaar duursen humh rashaany duslyn tailbaryg (1927-1928) avch alga bolgoson tul bi orond ni tuunees Barga Olziin buyu Uuframyn orchuulsan nomys avsan yum. Ter nom odoo ch nadad bii. Ter nomd Tamgach naryn domog nerteigeer Alanguagiin huuhdee surgasan domogtoi adilavtar domog bii. Tegehleer Alanguagiin domog ni ertnii ertnii Tamgach nart baisan domog yum baijee. Alanguagiin domgiig Ezopoos avsan domog gej Pavel Pouhyn bichseniig huvidaa enduurel gej boddog... Yer ni Aziin olon domog ulgeruudig Rom, Grek, Enetheg, Hytad zereg busdaad turuulj soyoljson undesten naryn domog bolgoh mushgia ursgaltai bid unenii tulee unen shudargaar temtseh yostoi baina….

Dashnyam bol avyaslag shulegch baisan yum. Ter olon onisogiig shuleglej zohioson. Tuunii onisogyn tuuvriin uranhai tasarhai huulbar nadad bii. Haramsaltai  ni ter onisogyn tailbar mi minii olson nomond baihgui yum. Ene tuhai bi Zuun bilig zohioldoo durdsan zuil bii. Dashnyam guai bol zuulen tsagaan setgeltei hun baisan. Ur shirend orson huniig daaj batalj, yal zemlelees gargaj baisan udaa olon bii. Tegeed tednii urgiig tulgagdan uuree tulj baisan udaa ch olon bii.

Mahlag bor tsaraitai, tachir tarmag sahaltai uvgejeer hun baiv. 1930 ony uyed nas barsan baih Ehner ni Dashnyamiig nas barahaar Erdenetsagaan sumandaa ochson. Tend neg huu turuulsen ni  1970 ony uyed neg shar uvgen baina bilee. Tuuniig Dashnyam gunii huu bish Matadyn Batbilguunii huu gej yaritsgaaj baisan.

 

Buyanchuulgan

Buyanchuulgan bol avtonomit zasgiin uyed Uver mongoloos irsen Tsaharyn

Tushmel hun. Hyatad manj hel, mongolyn tuuhig garamgai sain meddeg hun baisan, Ardyn zasgiin anhny uyed uyed tsergiin yamand tushmel baiv. Moskvad elchin saidaar heden jil suusan. Oird zungaryn tuuh, Tsaharyn mal aj ahui, (tsagaan idée ch bil uu) gesen 2 nom zohioj hevluulsen, Buyanchuulgan mongolyn shinjleh uhaany hureelend ajillaj biasan erdemten Tubyanskii olon udaa uulzaj yaritsaj baihyg bi uzsen, Tubyanskiii daraa ni Buyanchuulan bol yostoi erdemten professor hun yum gej magtaj baisan. Looroisambuu gedeg huutei baiv. Ter ni KUTB tugsgeed Mongold neg alban gazar ajiilaj baisan. Tegeed yasnyg medehgui uzegdehee baisan. Durven oirdyn tuuh ni Shine tolid hevlegdsen, Tusgai nom bolson esehiig sanahgui baina. 1937-1938 ony uyed helmegdej nas barsan.

 

Hurts van Tudden

Hurts van Tuddengiin ner ni Tuvden yum gene bilee. Tuunii nyony zergiig zalgamjluulsan bichgiig manj zurgaanaas iruulehdee osoldon buruu bichij Tudden boljee. Odoogoor Suhbaatar aimgiini Erdnenetsagaan sumyn huuchin noyon bilee. Tuddeng anh udaa bi 1913 ony orchim Eguzeriin hiid deer uzsen…Yer ni  hurts van, dogshin hertsgii baidaltai hun baisan. Hatan Davaajav ni gants mori unaj orgoj garaad ayanchidiig dagan hureend etseg ehdee hurch irsen gedeg. Davaajav bol Tserenpuntsag zaisangiin ohin,, dugui tsagaan tsaraitai goyo huuhen baisan. Daraa ni Losolyn ehner bolon 1921 ond Moskvad ochij Lenintei hedn ug solison gedeg. Davaajav Moskvagiin ih teatrt hurgan dotortoi torgon deeltei jujig buyu kontsert uzeheer suuj baihad Lenin orj ireed hajuugaar ni garahdaa tuund anhaarlaa tavij mendleed, end seruuhen baina, gevch tany deel dulaahan yum daa gej helsen gedeg. Ene tuhai sonin setguuld mongolyn neg setguulch suuliin uyed bichij gargasnyg bi uzsen.

Hoyor dahi udaaagaa bi Tuddeng 1926-1927 ony uyed Ulaanbaatart mun l halamtsuu yavj baihyg huzsen. Torgon deeltei, turanhai ulbeger biyetei hun baisan. Tuunii tuhai hicheengui said Tserendorj magtan, Uunees deer erdem medlegtei hun mania noyodyn dund baihgui gej yarij baihyg bi sonsson. Tudden baga zaluu baihdaa bargyn Uuffram (Durven undesnii chuhal huraanguig orchuulsan) bagshiig urij nutagtaa avaachaad shavi orj heden jil nom zaalgasan gedeg. Tudden avtonomit zasgiiin uyed Ih hureend irj suugad ih ur shir tavij, tuuniigee albat nartaa tulgaad tuluulsen baisan gedeg. Gurts vantai zargaldsan guch garui humuusiin duguiruulan garyn usgee zursan zargyn bichig mongolyn tuuhiin nomond ch bii. Zargaldsan humuus terguulegchee nuhyn told ayaga tavij dugui zuraad neree toiruulan bichdeg baijee. Ter zargaldsan humuus dotor Tsevelsuren bicheech gedeg hunii bi sain tanidag. Ene Tsevelsuren bol Bargyn Tsend gungiiin orchuulsan Nuuts tovchooni 10 bulgiig huulj bichsen hun bolno. Ter huulga odoo UNNSand bii. Uunig bi Nuuts tovchooog orchuulah uyedee uzeegui hojim olj uzsen. 1927 ond bi Tuddentei neg udaa shurgeldej yalagdsan. Tudden suuldee arhind orj hund zargyn bichig hulseer zohioj ugdeg baisan. Hurts vangaar bichgee hiilgesen hun zargaa ih tulev avdag biasan… Minii bichsen urgedlees Tuddengiih davuu baij zargaa bi aldsan… Namyn tuv horoog baiguulahad Tudden gishuunii hergiig erhelsen tushmel bolj, Suhbaatar, Choibalsan zereg huvisgalyn udirdagcj nart anh olgonson namyn batlahy bichigt gishuuniig erhelsen tushmel Tudden gesen garyn useg baidag. 1930 aadn ony uyed nas barsan baix.

Aldart Luvsan huurchiig (1888-1940) hurts van urij olon udaa huurduuldag baisan. Luvsan huurch Naran huuch bol mini etseg, Dendev huurch bol mini duu gej helsen.

 

Davaa Meiren

Davaa meiren bol Setsen han aimgiin Sujigt van Dorjpalamyn hoshuuny hun, Avtonomit zasgiin uyed gadaad yamand tushmel baiv. Ardyn zasgiiin ehnii uyed Moskvad elchin saidaar ajillaj baiv. Davaa meiren ba tuuni duu Dovchinbazartai bi dotno hariltsaatai biasan. Davaa meiren nadad etseg met surgamjiin ug yaridag biasan. Elchin said baihad Halimagiin erh barigchidaas dursgasan Jangaryn 10 buleg nadad hadgalagdaj baigaa. Ter nom deer Halimagiin erh barigchidaas Mongolyn elchin said Davaa meirend dursgav gesen bichig bii. Dovchinbazar bol nadtai hamt Evleliin tuv horoond heden jil ajil hiisen. Suuld Hentii aimgiin namyn horoond hedenjil ajil hiisen. Suuld horoony darga baigaad uvdej nas barsan. Ter minii Gologdson huuhen-nii bichmel ehig anh unshij zuvlelgee ugsen hn bolno. Harin uildeveriin yamny said Sodnom nadad angiin haritsaag todorhoi bolgo, daisnyg todorhoi muu dureer bich gej shaardan shasniniig ilerhii eserguutssen heden huudsyg nemj bichsen, anhni noorog ugui tul sergeeh argagui bolson. Anh bichsen ehiin usgiin aldaag Shagj bagsh zasaj ugsen tul ter eh nadad unetei material baijee.

 

A.D.Rudnev guai.

Andrei Dmitrievich Rudnev (1878-1958) guai Mongol hel, uran zohiol ali aliniig tulhtai sudalsan tom erdemten doctor hun. Sankt-Peterburgiin ih surguulid 1903 onoos Mongol- halimag helnii bagshaar ajillaj baihdaa olon toony mongolch, tuvdech, nanhiadach, manjich shabi nar turuulsen. Minii biye 1953 ond Avstriin  Vena hotod bolson enh taivnii ih hurald oroltsohdoo Finlandyn Helsinki hotod buig duulaad suraglan uulzsan yum. Rudnyev guai huvisgalaas umne Mongold irj olon jil suurishin nom sudar, aman zohiol tsugluulan olson unet materialuud odoo Leningradad Dorno dahiny sudlalyn tuvin hadgalamjid bii. Hureend baihdaa olnoos zaiduu, uulyn amand neg togochtoi suudag baijee. Ter uyed tuvdiin negen erdemten uulzahaad ochin ezgui baisand togooch uvgen ingej yarijee. Neg oros erdemten baidal l yum. Hicheen ch jil bolov. Nom shagaigaad l oron baishin duuren nom sudar huraagaad l baidag yum… Medegdej bui zuil ni tolgoiniih ni hamag us unaj halzaij guitslee gejee. Bi bodohdoo tolgoi ni barag usgui halzan hun baih yostoi gej taamaglaj baiv. Getel nuur tulan uulztal ih uur, utgen tsagaan halimagtai neleed huder badriun biyetei, naya garch yavaa uhaan saruul uvgen baiv. Bi ter tuvduudiin bichseniig barimjaalan taniig usgui halzan uvgen baih yostoi gej bodson getel, ter unen shuu, jar gartalaa usgui mulzan tolgoitoi yavsan udaa bii. Getel 70 garsny daraa genet us, shud urgaj bulchin suugaad biye tenheejsen shuu. Tegeed iim utgen halimag urgasan bilee. Nas under bolood  ireh uyed biye mahbod sergedeg yos baidag bololtoi. Frantsiin neg erdemtnii bichsen zaluujsan uvgenii tuhai nom bii. 98 hursen indiain anchin uvgen us ni harlaj, shudleed ahin gerlesen tuhai bichsen baidag. Ter uvgenii yarisnaar neg urgamalyn undes ih iddeg  baij, Miniii huvid tiiim yum baihgui. Rudnev guain agai finland hun tul dagan iishee irh Mongol sudlalaa orhij hugjmiin deed surguulid  bagshildag bolson baiv. Mongol ornyg dursan tal saihan nutag, tansag belcheer, tarag airag zergiig yarij ider tsogtoi uye ergen sanan setgel ni ihed hudelsen baidal ilerhii baiv. J.Tseveen guaig heden udaa dursaj, tugelder erdemtei hun dee, mongolyn soyold daanch hairtai hun baisan yum geed hureenees hed heden huniig asuuhad Onhod Jamyan guaigaas busdyg ni bi sain medehgui bailaa. Rudnev ni nerd garch aldarshsan mongolch, tuvdech erdemten B.H.Rerihiin Mongol helnii anhny bagsh, tuuniig 14 nastaid ni Mongol hel zaaj, hetruulelgui helbel unagan hel shig surgaj chadjee.  Rudnev guai Mongol helnii yariany hele neleed martaj orhison bololtoi bailaa. Bi Vena ruu yavaad irehdee uglee 6 tsagt ger luu ni utasdsand avgai ni avaad gaduur guij gimnastik hiij yvaa gej helj baiv.

 

 

 

 

 

 

Соёл урлаг: Дэлхийн анхны номын хєшєє

 

Guest Дэлхийн анхны номын хєшєє хаана байдаг вэ? Анхны номын хєшєє Монголд удахгvй сvндэрлэх гэж байна. Монгол Данжуурын хєшєєг наадмын ємнє нээхээр Vндэсний тєв номын сан тєлєвлєн хандивийн хєрєнгєєр бvтээж байгаа юм. Судар бичгийн хvрээлэнг vндэслэгч эрдэмтэн, гvн О.Жамьян Данжуурыг залж ирэхдээ "Энэхvv номыг Судар бичгийн хvрээлэнд vvрд эрдэнэчлэн хадгалах тул энэ гэрээ бичгийг хєшєє чулуун дээр сийлж талбимой " гэсэн бичгийг чулуун хєшєєнд буулгасан байдаг нь одоо толгой нь тасран уначихаад байгаа ажээ. Энэ чулуун хєшєєний толгойг залган, шилэн хоргонд хийж, хоёр талаас нь гэрэлтvvлэг хийх юм байна.

 

Encyclopedia of Mongolians jambaldorj

 

ХАМГИйН ЖИЖИГ ХАМГИйН ЄВЄРМЄЦ НОМ

 

1984 онд академч Ц.Дамдинсїрэн эрдэмтэн Шагжийн бичсэн нэгэн сонин номыг Улсын нийтийн номын санд єгчээ. Уг ном нь 5.5 см тэг дєрвєлжин цаасан дээр тївдээр бичсэн Дол-дод буюу Ногоон дарь эхийн магтаал юм. 5х5.5 см цаасан дээр 5х4.7 см талбайд багтаан бичжээ.

Тэр бячан номыг энгийн нїдээр харахад ер мэдэгдэх аргагїи, нэг эрээн цаас шиг юм їзэгдэх бєгєєд харин давхар линзтэй  шил буюу микроскопоор хараад уншиж болох ажээ. Тїїнийг эрдэмтэн Шагж хялгасны їзїїрээр бичсэн, маш євєрмєц онцгой нарийн ур шаардах бїтээл юм. 1916 онд тэр єрхєє бїтээж, гэрээ харанхуйлаад, єрхєндєє єчїїхэн цоорхой гарган хурц нартай єдрїїдэд бичсэн гэдэг.

Бас энэ мэт “Алтангэрэл” гэдэг судрыг бичиж ЫИйИ богд Жавзандамбад барьсанд Шагж багшийг яаж  бичсэнийг гайхан биширч ихэд хєхїїлэн шагнасан гэдэг...

Дэлхийн хамгийн жижиг ном бол 1х1мм хэмжээтэй Шотландын “Євгєн ван Коул” гэдэг їлгэрийн ном бий.

 

Анхны “Улаан ном”
 

1990 оны байдлаар Монгол орны байгалийн олон янзын орчин нєхцєлд дасан зохицсон хєхтєн 134, шувуу 410, мєлхєгч 20, хоёр нутагтан 8, загас 70 шахам, шавьж 15000 гаруй зїил байгааг бїртгээд байна. Гэвч судлагдаагїи, дєнгєж судалж эхэлж байгаа, бага судлагдсан бїлэг амьтан асар олон.

Манай амьтны аймаг дотор Монголд болон дэлхий дахинд маш ховордсон амьтдыг хуулиар хамгаалдаг.

Тэдгээрийг бїртгэсэн Улаан данс улс бїхэнд байдаг бєгєєд уг дансанд орсон амьтдыг олон нийтэд сурталчлан мэдээлэх євєрмєц номыг Улаан ном гэдэг байна.

БНМАУ-ын анхны улаан номыг 1986 онд хэвлэн нийтэлжээ. Энэ номонд загас 2, хоёр нутагтан 2, мєлхєгч 4, шувуу 19, хєхтєн 23 зїил оржээ.

Дэлхийн улаан номонд манай орноос 17 зїил амьтан багтжээ.

 

Монголын анхны тогтмол хэвлэл
 

Монголы Гадаад явдлын яам, Хаант Оросын монгол дахь сайдын газрын хооронд 1913 оны эхээр байгуулсан гэрээ хэлэлцээрийн їндсэн дээр “Шинэ толь хэмээх бичиг” гэдэг сэтгїїлийг 1913 оны 3-р сарын 6 нд хэвлэн гаргажээ. Энэ нь монголын  анхны тогтмол хэвлэл юм.

Эхлээд 30-40 хуудастай ном-сэтгїїл маягаар гарч байгаад 6-10 нїїртэй сонины хэлбэрээр нийтлэгдэж 1914 оны 8-р сарын 21 хїртэл 20 дугаар гарчээ.

 

 

Хамгийн олон боть ном

 

1628 онд  Лэгдэн хааны  зарлигаар бурхан шашны болон эртний энэтхэгийн алдарт зохиолуудын  цомирлог болох Ганжуурын 108 боть, Данжуурын 225 ботийг орчуулах ажилд номын мэргэн багш Гунгаа Одсэр тэргїїтэй 64 эрдэмтэн лам нар оролцож тїїнийг монгол хэлнээ бїрэн хєрвїїлжээ.

Ганжуур нь эртний болон дундад зууны їеийн  1260 гаруй нэр тєрлийн гїн ухаан, учир шалтгааны ухаан, дуун ухаан зэрэг олон ухааны їндсэн зохиолуудаас бїрдэнэ. Данжуурт 3427 тєрлийн ном, Энэтхэгийн нэрт зохиолч Галидасын “Їїлэн зардас”, “Зохист аялгууны толь” яруу найргийн онолын ном, алдарт хэл зїич “Банины /МЭЄ И зуун/ “Дохио тохиолдуулсан Банины судар”, их оточ Чархагийн “Найман гишїїт”, МЭЄ ЫИйИ зууны анагаах ухааны зохиол “Найман гишїїтийн зїрхийг хураасан” их шалгадаг ухааны эрдэмтэн Дармахиртийн  эртний гайхамшигт бїтээлїїд оржээ.

Ганжуур, Данжуурын энэхїї монгол орчуулга нь Монголд тєдийгїи дэлхийн соёлын санд орох аварга том бїтээл болжээ.

Ганжуур Данжуур бол монголд байгаа хамгийн олон боть ном юм